Kinnitatud Kääpa Põhikooli
õppenõukogu otsusega pr. nr. 2/29.09.05
Hindamise eesmärk
1) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
3) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
4) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut.
Hindamisest teavitamine
Kool on kohustatud teavitama õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest ja antud hinnangutest. Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtted ja kord on kättesaadav lapsevanemale või hooldajale, õpilasele ja õpetajale kooli kodulehel. Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassijuhatajad ja aineõpetajad. Õpilasel on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta.
Lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtete ja korra kohta ning saada teada oma lapse hindeid või tema teadmistele ja oskustele antud hinnanguid. Õppeveerandi keskel saadetakse õpilasele koju hinneteleht. Õppeveerandi ja –aasta lõpus saavad õpilased hinnetega.tunnistuse
Hindamise korraldus
Õpilaste teadmisi ja oskusi hindab õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
Õppeveerandi või poolaasta algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende kontrollimise aja ja vormi.
Õppeveerandi või poolaasta algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õpetaja kehtestatud korra kokkuvõtvate hinnete kujunemise kohta, mida ta tutvustab õpilastele veerandi alguses.
Õppeveerandi õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööd) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. Kontrolltööde plaan on iga klassipäeviku tagakaanel.
Õpilast, kes õpib individuaalse õppekava järgi, hinnatakse vastavalt individuaalses õppekavas ette nähtud hindamise korrale. Individuaalse õppekava järgi õppiva õpilase tööle märgitakse “Hinnatud individuaalse õppekava alusel”.
Kokkuvõttev hinne on õppeaine õppeveerandi-, poolaasta- ja aastahinne.
Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
Põhikoolis pannakse välja õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinded ja aastahinne.
Poolaastahinne pannakse õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul.
Õpilasele, kelle õppeveerandi või poolaastahinne on “puudulik” või “nõrk” või on jäetud välja panemata, määratakse selles õppeaines järgmiseks õppeveerandiks või poolaastaks individuaalne õppekava ja/või muu tugisüsteem (logopeediline abi, parandusõpe jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Otsus fikseeritakse õppenõukogu koosolekul.
Õppeaine aastahinne pannakse välja õppeveerandi- või poolaastahinnete alusel.
Kui õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata ega täitnud tugiõppe nõudeid, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et õpilase vastaval õppeveerandil või poolaastal omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele “nõrk”.
9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
Õpilasel ja lapsevanemal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teada saamist.
Õpilase hindamisega seotud vaidlusküsimusi lahendab kool õpilase või lapsevanema kirjaliku põhjendatud taotluse alusel. Otsusest teavitab kool õpilast ja lapsevanemat kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.
Kui õpilane või lapsevanem ei ole otsusega nõus, võib ta pöörduda kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle järelevalvet teostava asutuse poole viie tööpäeva jooksul arvates otsusest teadasaamisest.
Kasutatav hindesüsteem
Kääpa Põhikoolis on teadmiste ja oskuste hinded viiepallisüsteemis:
(1) Hinde “5” (“väga hea”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav (90 – 100%).
(2) Hinde “4” (“hea”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi (70 – 89%).
(3) Hinde “3” (“rahuldav”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu (45 – 69%).
(4) Hinde “2” (“puudulik”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisis puudusi ja vigu (20 – 44%).
(5) Hinde “1” (“nõrk”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele (0 – 19%).
Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega “nõrk”.
Suuliste ja kirjalike sõnaliste hinnangute kasutamine Kääpa Põhikooli 1. klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel.
Põhikooli 1. klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid. Hindamise kord on kinnitatud Kääpa Põhikooli õppenõukogu otsusega pr. nr. 1/ 27.08.2004
Kinnitatud Kääpa Põhikooli
õppenõukogu pr. nr. 1
otsusega 27.08.2004
Sõnaline hindamine 1. klassis Kääpa Põhikoolis
1. klassi õpilase vaatlemise ning tema võimete ja tegevuse tulemuste analüüsimine on õpetaja igapäevategevus, mis on lahutamatult seotud õppega. Lapse õpitulemusi analüüsitakse ja võrreldakse nõutud õpitulemustega vaid selleks, et õppe-kasvatustööd adekvaatsemalt kavandada ning korraldada; lapse jaoks selle tulemusi ei võimendata.
Mida eriti uurida, kuidas seda teha, kus tulemused fikseerida ja säilitada, milline on uurimise tähtsus/ väljund õpetajale , kuidas jõuab see lapseni ja lapsevanemani ?
Septembris – oktoobris selgitab õpetaja lapse
• üldise kooli – ja õpivalmiduse (psühho-füüsiline, vaimne, sotsiaalne valmidus, teadliku ja spontaanse õppimise võime);
• eriti esiletungivad iseärasused (nt käelisus, peenmotoorika areng, nägemise-kuulmise iseärasused, liikuvus-tasakaalustatus jm);
• arenguvõime (aeglaselt või kiirest õppija, sotsiaalselt ebasoodsatest oludest tulija edenemisvõime jm).
Mainitu selgitamiseks
• vaadeldakse lapse tegevust (sh kunstialast ja mängulist) ning käitumist;
• analüüsitakse lapse erinevate õpiülesannete tulemusi nii lapse enese arengu näitajana kui ka võrreldes klassi üldise tasemega.
Vaatlus- ja analüüsitulemused fikseerib õpetaja märkmeina. Soovitav on märkmed või vaatluslehed koondada klassi –või õpilase mappi.
Õpetaja
• saab klassi ja üksikute õpilaste arengust ja arenguvajadustest konkreetse pildi;
• täpsustab õppekava ning kasutatavaid õpetus- ja hindamismeetodeid;
• koostab vajadusel õpilaste individuaalsed arengukavad;
• sõnastab hinnangud iga õpilase kohta;
• veerandi lõpus sõnastab hinnangud hinnangulehele/tunnistusele.
Laps saab
• õpetaja toetavad suulised hinnangud mõistetavas ja tähenduslikus sõnastuse;
• tunnistuse (kena kujundusega hinnangu-/edulehe). Kujundust võib õpetaja muuta.
Lapsevanem
• näeb lapse tunnistust;
• saab ülevaate lapse arengust, on võimalik analüüsida koos õpetajaga lapse arenguetappe õpetaja märkmete ja lapse tööde põhjal.
Novembrist märtsini selgub lapse areng eelmistel kuudel tähelepanu all olnud valdkondades. Lisaks jälgib õpetaja lapse õpioskuste arengut ja spetsiifilisi õpistiile, õpitulemusi ja –raskusi ning pädevuste arengut. Kui õpetaja on vaatlustulemused fikseerinud, saab ta klassi ja üksikute õpilaste arengust konkreetse ning mitmekülgse pildi. Suuliste hinnangute kõrval saavad lapsed ka nende edu toetavaid kirjalikke hinnangiud õpilaspäevikusse, vihikutesse, töödele.
Täpsustub kodu roll (sh konkreetse õpiabi osutamise vajadus ning viisid).
Aprillis-mais lisandub eelmainitule õpitulemuste taseme kaardistamine. Soovitav on fikseerida ka lapse enesehinnangud ja kaaslaste tähelepanekud. Iga laps saab õpetajalt soovitusi suviseks (arendus-ja õpitegevuseks.)
Samas analüüsib õpetaja ennast: hindab õppekavas tehtud täpsustusi, kasutatud õpets- ja hindamismeetodite sobivust ja tulemuslikkust.Lapsevanem saab ülevaate oma lapse arengust õppeaasta jooksul sõnaliste hinnangutega tunnistuse põhjal.
Hinnangu sõnastamisel toonitatakse saavutusi. Positiivse esiletoomisega aitame lapsel säilitada huvi ja julgust järgnevateks pingutusteks. Kirjalikud hinnangud peavad väljendama lugupidamist lapse vastu, olema adekvaatsed ja erapoooletud ning arvestama lapse individuaalset arengut. Samas tuleb juhtida tähelepanu ka vajakajäämistele ja anda nõu nendest ülesaamiseks.
I , II ja IV veerandi lõpus kasutab õpetaja hinnangulehe vormi nr.1. Lisa 1 (rtf-fail)
III veerandi lõpus võib kasutada hinnangulehe vormi nr.2. Lisa 2 (rtf-fail)
Järelevastamine ja järeltööde sooritamise ja toimumise kord.
Järelevastamine või järeltööde sooritamine toimub õpetaja määratud korras, mida ta tutvustab õpilastele veerandi alguses.
Koostatakse õpilastele toimuva täiendava õpiabi, sealhulgas järelevastamise ajaplaan, mis kinnitatakse direktori käskkirjaga. Vajadusel sõlmitakse õppenõukogu otsusega kolmepoolne leping õpiabi ja järelevastamise plaani kohta, lepingule kirjutavad alla lapsevanem, õpilane ja aineõpetaja.
Põhikooli 8. kl. üleminekueksami nõuded, läbiviimise tingimused ja kord.
Põhikooli 8. klassi õpilastele viiakse läbi üleminekueksam maikuu jooksul. 8. klassi õpilastele toimub õppeaasta lõpus üleminekueksam matemaatikas, eesti keeles või inglise keeles. Üleminekueksami aine teatatakse õpilastele II veerandi lõpuks.
Üleminekueksam on kirjalik. Aineõpetaja koostab eksamimaterjalid, mille kinnitab direktor. Eksamihinnet arvestatakse aastahinde väljapanekul.
Valikeksami võib määrata kokkuleppeliselt ka kool koos 8.kl. õpilastega.
Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus ja kord.
Kääpa Põhikooli käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse Kääpa Põhikoolis kooli õppekavas toodud üldpädevustest ning kooli kodukorra nõuetest.
Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja.
Lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtete ja korra kohta ning saada teada oma lapse hinded käitumise ja hoolsuse kohta.
Õpilane viiakse üle järgmisse klassi olenemata käitumise aastahindest.
Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
Käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.
Käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata “mitterahuldavaks” ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
Hoolsushindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohuse-tundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
Hoolsushindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
Hoolsushindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.
Hoolsushindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.
Põhikooli õpilase järgmisse klassi üleviimise ja täiendavale õppetööle jätmise kord
Põhikooli õpilase järgmisse klassi üleviimise ja täiendavale õppetööle jätmise otsustab kooli õppenõukogu kokkuvõtvate hinnete alusel.
Õpilase üleviimine järgmisse klassi otsustatakse hiljemalt 30. augustiks.
Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane õppeainetes, milles tema teadmised ja oskused vastavad hindele “nõrk” või “puudulik” või on saanud samaväärse kokkuvõtva sõnalise hinnangu või on jäänud hindamata, et ta omandaks temale rakendatud õppekava nõutavad teadmised ja oskused.
Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu õppenõukogu otsusega määratud ajal kuni 30. augustini.
Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, mis toetavad nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist õppeaines.
Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.
Põhikooli õpilane viiakse üle järgmisse klassi.
Põhikooli õpilase võib õppenõukogu põhjendatud otsusega jätta klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne “puudulik” või “nõrk” ja täiendav õppetöö ei ole andnud tulemusi. Õppenõukogu kaasab õpilase ja tema vanema vastava otsuse tegemisel.
Kõik põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivad õpilased viiakse üle järgmisse klassi.
Õpilane viiakse üle järgmisse klassi olenemata käitumise aastahindest.
Käesoleva hindamise korralduse koostamise aluseks on Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2005. a. määruse nr 24 “Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord”.